Juhuuu, ma sain täna paki:)

Juba 3-dat päeva kallab taevast vihma alla, õudne. Jõuad tööle, läbimärg ja koju jõudes olin sootuks läbi ligunenud...iii...

Tööl oli äge, meil on 2 kooliõpilast ka praktikal, kellega lihtsalt ei ole võimalik mingit igavust tunda. Alustades sellest, et reedel haihtus ühel neist rahakott (keine Ahnung, kumb neist Hania või Joana on...), milles oli sees vaid 12 €i ja nädalane bussikaart. Enne äraminekut teatas tibi, et leidis pesuruumist prügikastist oma bussikaardi kortsutatult. No olgu siis nii- Frau Heimfahrt andis talle siis oma taskust 12 €i, et tüdruk ikka koju saaks....Eile teatas teine neist, et temal on mobiil kadunud...hmmm, natuke kahtlane juba, et asjad niimoodi kaovad, arvestades seda, et kliinikus on pidev sagimine igas ruumis...ja mõne aja pärast tuleb mobiili kaotanud tibi meie juurde ja ütleb, et leidis WC-st oma mobiili ripatsi...hmm...ise arutavad veel omavahel, et oi, igakord jätab midagi maha...khmhm...njah, eile õhtuks kutsuti politsei, et need tüdrukud üle kuulaks ja meie kotid pöörati tagurpidi, no NICHTS ei leitud.

Nagu neist veel vähe oleks, siis täna hommikul tuleb Julia Separest välja ja karjub "Marian"...jooksen kohale...põrand kanüüle ja süstlaid jms igasugu tarvikuid, mille eestikeelne nimetus mulle hetkel ei meenu täis. Hmm, mis ajast täidetakse meil süstla ja kanüüli jms tarvikute sahtleid nii täis, et selle avades kõik välja purskab?...meil vedas, et Julia sellele segadusele peale sattus, sest kui seda oleks mõni arst näinud, oleks ikka meie süüdi...Said kohe tükk aega oma käkki koristada. Homme õnneks on ühel viimane päev ja saab sellest lasteaiast vaikselt lahti ( mõlemad 9. klassi õpilased), vähemalt saame viimase päeva puhul kooki:)

Lisaks kõigele muule, mis täna sassis, sain lõpuks oma labori kohustuste ja tegemiste listi ära vastatud, selgitatud, et mis mida teeb ja kuidas teha. Homme veel vastuvõtu osa ja siis süveneme labori tegemistesse veelgi põhjalikumalt...

Pärast tööd sain lõpuks ometi oma pakile järele minna postkontorisse:) Ma nii jumaldan saada pakke, kirju ja postkaarte, see on ikka hoopis teine teema kui seda on e- mail, SMS. Nii ilus roosade roosidega pakike. Minu kallis vanaema saatis mulle. Sees minu üks lemmikumaid šokolaade, pehmed soojad sokid ja kindad...no kui ma viimati neile kiitsin kui äge on T- särgi väel ikka koertega metsas jalutada, siis sel aastal ma seda enam vist öelda ei saa...ühesõnaga on sokid ja kindad praegu igati teretulnud, sest ma unustasin need loomulikult koju...Koeradki on õnnetud, pole juba mitu päeva korralikult joosta saanud. Tessi, minu printsess magab padja peal keras ja Ruts jalgade peal, ise olen seljaga radiaatori vastas, et luudesse ometi sooja saada...õudne. No ei meeldi mulle sügise juures muu kui värvilised lehed ja need on meil siin ka lihtsalt poolenisti maha kukkunud...:S