Lõpuks ometi jõudis mu kauaoodatud kallike siia:) Uskumatu, et meie kohtusime siin, Birkenfeldis. Lausa naljakas selle peale mõelda. Mul oli tegelikult juba lausa hirm, et äkki nad ei tule: Anu, Lotta ja Freddu, kes taas asumas ja hetkel juba jõudnud oma teisele "kodumaale" - Hispaaniasse. Mul oli nii hea meel näha seda nii kallist ja olulist inimest mulle. Näitasin Anule oma kliinikut (meil pidi muideks väga õudne rohu "hais" kliinikus olema)...hmm, ma vist olen harjunud. Pärast seda läksid nad omale öömaja otsima. Õhtul pärast 21.30 saime linnas kokku ja leidsime sobiva koha istumiseks ühe hiinaka, kus ma veel käinud ei olnudki. Väga kaua me seal ei istunud ega lobisenud, vaid keskööni. Neil ju terve pikk maa veel ees ja mina pidin hommikul jälle tööle minema.Lotta ja Freddu ei tundnud mind alguses äragi vist- ju mul oli nii õudne kliiniku lõhn juures, et nad hoidsid natuke eemale. Tess ja Ruts ei saanud ka väga aru, et kus see Anu nüüd siia sai.
Igatahes oli see äärmiselt taasrõõmus kohtumine, pisaratega ja puha:) Lahkumine aga hoopis positiivsem, sest varsti näeb ju jälle;)
Laupäeval tuli veel teinegi rõõmusõnum: Milka sai EST Ch- kätte, juhuu, see on juba kolmas M-kutsikas ja kokkuvõttes neljas tsempion Tessi lastest. Tublid.
1 comment:
No loomulikult on nad tublid, sest nad on ju sinu kutsad :D
Jee, ma olen praegu loengus ja olen siia ära suremas, usu, see on täitsa filoga samal tasmele.
Post a Comment