Igatahes on sellest kujunenud tore tava. Mul oli juba esmaspäeval selline isu jäätise järele...kuna saime aga liiga hilja töölt minema, siis olid kõik normaalsed kohad juba kinni. Läksime mina, Nadja ja Anna Marijke poole ja tellisime omale 2 pitsat. See oli täpselt ideaalne:) Mmmmm...
Eile lõunal teatas Anna, et nii, täna on tema kord süüa teha:P Meie Nadjaga mõlemad juba, et oh ei, juba jälle...:P Õhtu lõppes sellega et sõime eelroaks tomati mozzarellat pesto kastmega, pearoaks oli riis, hautatud juurvili (parika, brokkoli) ja mingi alaska kala filee ja desserdiks oli jäätis. Meil oli pärast nii paha olla, et ei suutnud käiagi:S ja no naerda oli ka nii valus, mul siiani kõhulihased valutavad. Täna ja homme puhkame. Reedel tulevad Anna ja Nadja jälle minu poole õhtust sööma:) Seekord sööme midagi veel paremat:) Mmmm:) Sellest võib ühe toreda traditsiooni saada...
Ja no eile, tahtsime ju juba varem ära minna, aga Mia hakkas dalmat lahkama ja no ega me Annaga ei saanud ju ka siis ära minna. Dalmat- ise alles 8- aastane päästa enam lootust ei olnud-diagnoos- pahaloomuline kopsuvähk. Lahti lõigates oli see ikka päris õudne. Ilusast kopsust polnud alles midagi, elulootust oleks olnud vaid nädalake. Aga jah, Mia sattus hoogu ning näitas meile veel näolihaseid jms huvitavaid asju. Kui nädalavahetusel keegi magama pannakse, siis Mia lubas meile helistada ja veel näidata. Nii põnev:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
jusver Marian, sa naudid surnud loomi...väga huvitav on lugeda, kui sa ütled, et näoihaseid ja kopsuvähki oli põnev näha..mul on siin päris kriipi. Siit hakkavad need elukutse vahed välja tulema! Ma lahkan siin Palladio arhitektuuri printssipide teksti..ülimalt keeruline:D ma ei saagi vist magama..
igal juhul ägedad söömis traditsioonid on teil:D!
Nii hea on lugeda, et sul on seal nüüd midagi juba rohkem teha. Nii äge. Kuigi, sa oled juba nagu arstitudengid, kes räägivad ka oma laipadest :P
Post a Comment